Sündmus: Eripõlvkondade etendus "Talvevõlumaa"
Aeg: 17. detsember 2011
Koht: Reola Kultuurimaja
Korraldaja: MTÜ Õnnemaa ja Ülenurme Pere- ja noortekeskus
Detsembrikuu 17. päeva õhtupoolikul oli Reola kultuurimaja parklas keeruline parkimiskohta leida,sest kõik kohad olid autosid täis. Majas kaikusid laste kilked, saal oli lae alla tõmmatud valgete kangastega ning arvukatest prožektoritest tulvava valgusega müstiliselt sini-roosa-valge-kõigevärviliseks kujundatud.
Põnev oli – kohe algusest peale!
Ülenurme Pere- ja noortekeskuse juhataja Kersti Leis oli seda üritust kavandama hakanud juba väga ammu, kirjutanud projekte, kooskõlastanud ja ettevalmistusi teinud. Noortekeskuse noored olid hoolsalt oma kavasid õppinud, et kodukandi rahvale näidata, millega nad on „noortekas“ oma vaba aega sisustanud.
Osvald Pähno koos Maris Rätsepa ja Jonna Sillaga mängisid oma pillidel õhtu avatuks. Valerija Strelovskaja ja Lauri Hermanni sujuvalt ühtseks juhitud kava kulges tõrgeteta ja tõusvas joones.
Esimestena astusid rahva ette pisikesed MTÜ Õnnemaa laulustuudio „Vikerkaar“ mudilased Inga Väikese juhendamisel. Oma vahetu ja siira esinemisega paelusid nad mitte ainult oma vanemate pilke – ka teiste saalisolijate silmad sihtisid väikseid oranži, sinisesse ja kollasesse riietatud artiste, sest nad lihtsalt olid nii vaimustavalt omanäolised. Showtantsugrupp Ciara, tüdrukute hip-hop, poiste tectonik-grupp, jumpstyle grupp, loovusringi „Noorteka padjakas“ arvukas liikmeskond, söakad noored kitarrimänguhuvilised, noored instrumentalistid – kes vähegi võttis vaevaks süüvida, sai piisava ülevaate meie noortekeskuse igapäevastest tegemistest.
Mõnevõrra uudses rollis tuli rahva ette astuda vallavalitsuse ja volikogu liikmetel – nende laulu ning lavalise liikumise võttis publik vastu mõnusa üllatusmõmina ning soosiva aplausiga. Vallavolikogu esimees Heiki Sarapuu oli koguni nõnda vapper, et söandas vastu võtta veelgi värvikama väljakutse – keerelda koos Laura-Liisa Käisiga laval seltskonnatantsu esitades. Kaunist lauluelamust pakkus kuulajatele Liis Reisner. Nooruse energilisusele, vallajuhtide üllatusülesastumisele ning seltskonnatantsu glamuurile vastukaaluks tõi mõnevõrra akadeemilisemat hõngu kooride esinemine – laulmas olid Tiiu Voorti juhendatav Ülenurme Gümnaasiumi vilistlaskoor, Marlene Leopardi dirigeerimisel laulsid Ülenurme segakoor ning Haaslava meeskoor. Kui etteastete edenedes kõik esinejad ühislaulude esitamiseks lavale kogunesid, jäi suur poodium paratamatult kitsaks. Laululusti see siiski kuigivõrd ei kärpinud – kes nägi dirigenti, laulis tema juhatuse järgi, kes ei näinud, kiikas kaasesinejaid ning laulis ikkagi. Asjalikult askeldas kõikjal noorte korraldusmeeskond, igaüks oma töölõigu eest vastutamas, et kõik oleks turvaline ning ettevõetu tõrgeteta laabuks.
See oli ebatraditsiooniline, ergastav ja kirgastav ühisettevõtmine, mille õnnestumiseks olid nii paljud inimesed Kersti Leisi pühendunud eestvõtmisel ja julgustaval kaasakutsumisel oma panuse andnud. Nädala jagu päevi olid isa ja poeg Kansveinid sättinud lava ning kujundanud saali, paigaldanud valgustust ja võimendust. Grupid olid käinud lavaproove tegemas, ka laupäeval hakkasid proovid pihta juba lõuna-aegu. Kooriliikmed said oma etteastet oodates mõnusalt rõdul noori esinejaid kuulata-vaadata ning summutatud suminal muljetada, pisikesed ja suuremad peolised koos vanematega nautisid kogu etendust saalis. Suur maja oli tegijaid ja huvilisi piripardani täis ja jutt sellest, et valla kultuurimaja on ääremaal ning keegi sinna tulla ei saa ega taha, tundunuks sel lumevalgel laupäeval lausa kohatuna.
Kui viimased noodid olid lauldud, aplaus vaibunud ning lapsevanemad asusid oma pikast peost väsinud mudilasi kokku koguma ja rõivaisse sättima ning kogu seltskond asutas end koduteele, oli hinges eriline tunne. Ennekõike tänutunne tegijatele – Kersti Leisile ja tema tegusale meeskonnale, aga ka kõigile teistele, kes pole pidanud paljuks tulla ja tegutseda, ootamata selle eest asjastatud tasu või personaalset esiletõstmist. Meie vallas on vahvad noored ning tegusad täiskasvanud ning „Talvevõlumaa“ tõi märkimisväärse osa sellest eredast seltskonnast Reolasse Ülenurme valla ühist kultuurilugu looma.
Viis päeva hiljem algas kalendritalv ja tasapisi tulid ka jõulud oma saginaga, ent meie oma talvevõlumaa jäi vist paljudele selles osalenutest säravaimaks aastalõpuettevõtmiseks.
Autor: Maire Henno
No comments:
Post a Comment