Eesti ehte aasta Tartumaal

Sündmus: Eesti ehte aasta Tartus
Aeg: 2011 aasta
Koht: Tartumaa
Korraldaja: MTÜ-d TuleLoo ja Tartu Käsitööklubi

2012. aastal seletas silm eriliselt palju ehitud neide ja naisi, vallanud oli tõeline ehtebuum. Enamik neist olid valminud enda näputööna, aga oli ka soovide kohaselt hõbeseppadelt ja kunstnikelt tellituid, kingitusteks saadud.

Ehete kandmine on ikka rõõmustanud nende kandjat, sõltumata sellest, kas neil on maagiline, praktiline või lihtsalt silmailu pakkuv tähendus. Samas kannavad ehted endas sõnumit kandja rahvuslikest traditsioonidest, uskumustest ja päritolust, hingelaadist, ilumeelest ja jõukusest.

Sõnaga – Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu poolt välja kuulutatud teema-aasta raames toimus ka Tartumaal mitmeid ehtetega seonduvaid ettevõtmisi. Selliseid teemakeskseid aastaid korraldatakse alates aastast 2000 eesmärgiga süveneda eseme, materjali või käsitöötehnika olemusse ja luua rahvuslikel traditsioonidel põhinevaid kaasaegseid esemeid.

Staažikamad käsitöömailmas tegutsejad teavad, et teema-aastatele eelnesid ülemaalised temaatilised näitused. Esimeseks oli „Punutised läbi aegade“, mis 13. juunil 1996 avati

Eesti Ajaloomuuseumis Maarjamäel. Eksponeeriti seal ka tartlaste loomingut, korvmööblist nahast ja õlest eheteni. Eelnevalt ERM näitusemajas toimunud ülevaatenäitus oli käsitööklubile esimeseks Tartumaa piirkondlikuks eelvooruks.

Tartumaal korraldasid ehte-aasta suurüritused käsitöömeistrite ühendus TuleLoo ja Tartu Käsitööklubi. Klubi jätkas oma traditsioonilist tegevusliini ja korraldas konkursi „eesti-oma-ehe“ Tartumaa eelvooru, loomemajandusele orienteeritud TuleLoo meistrid erinevaid õpitubasid.

Konkurss-näituse „eesti-oma-ehe” komisjonile esitasid 82 omaloomingulist teost 33 kunstnikku, kunstikooli õppejõudu ja tudengit, käsitöömeistrit ja harrastajat. Komisjon koosseisus Kristel Kalda käsitööpoest Teopesa, Silja Paris Tartu Linnamuuseumist, Tiina Konsen Tiigi Seltsimajast ja Virve Tuubel Eesti Rahva Muuseumist valis ekspositsiooni 60 erinevas materjalis teostatud ehet.

Kui projektijuht eksponaatide autoritele tänukirju kirjutama hakates märksõnadega ümbrikuid avas, ilmnes rõõmustav asjaolu – siinse kandi ehtemeistrid on üheaegselt nii loomingulised kui enesekriitilised, sest kõigi osalejate looming vääris eksponeerimist.

Tartumaa huvitavamaid ja ilusamaid ehteid sai vaadata 26. märtsist 30. aprillini Tartu Laulupeomuuseumis, ekspositsiooni kujundasid Silja Paris ja Tiina Konsen.

Ehtemeistrid said osavõtumaksuta näitusepinna ja esmase tunnustuse tänu Eesti Kultuurkapitali, selle Tartumaa ekspertgrupi ja Tartu Kultuurkapitali rahalisele toetusele. Tasuta ruumidega panustas ettevõtmisse Tartu Linnamuuseum ja projektijuhi ajabilanssi Tiigi Seltsimaja.

Tartus toimunud eelvoor pakkus osalejatele võrdlusmomente ja tõstis ehtemeistrite eneseusku osalemaks ülemaalisel konkursil. Nii läkski Tartu kandi rahval Tallinnas toimunud konkursil hästi – ehtepreemi III koha vääriliseks tunnistati Malle Käos.

Eripreemiatega tunnustati Maila Käost julge ja hoogsa lahenduse ja Vaike Kukke loodus-materjali eksperimendi eest. Piret Tegova sai Käsitöömailma ja TuleLoo helmevakk ajakirja Käsitöö preemia.

Liana Roos oli aga üks üheksateistkümnest Eesti käsitöömeistrist, kelle ehet koos valmistamise õpetusega saab veel kaua vaadata raamatus „30 rahvuslikus stiilis ehet”.

Suvisel koolinoorte laulu- ja tantsupeol osalemine võimendas noortes huvi valmistada endale ise rahvarõivaste juurde noortepärased ehted. Kooliõpetajate ja käsitöömeistrite juhendamisel valmis sadu helmekeesid, peapaelu, vöökotte, jms.

Ehtehuvi hoog ei raugenud ka sügisel. Meisterdamist jätkati septembris-oktoobris toimunud Tammelinna ja Tähtvere linnaosa päevadel, õpetajateks Kristel Põldma, Piia Rand ja Tõnu Tomson. Neid prii sissepääsuga õpitubasid, kus toimis asjatundlik juhendamine ja korraldajapoolsed materjalid-töövahendid, rahastas Tartu Linnavalitsus.

Noori käsitööhuvilisi jagus talvegi. Tüdrukute suvisest näputööst olid innustust saanud ka mehepojad. Tiigi Seltsimajas toimunud Taaderandi talistete käsitöökodades palmitsesid poisid oma tahte ning Ruth Moppeli ja Kadri Tomassoni näpunäidete järgi ohtralt uusi sukapaelu!

22. oktoobril toimus uus algatus – üheaegselt tegutses Eesti erinevais paigus kümneid ühepäevaseid käsitöökodasid. TuleLoo juhtide Kadri Tomassoni ja Aili Palmi ning Tartu Käsitööklubi eestvedaja Tiina Konseni eestvedamisel avati koostöös Eesti Rahva Muuseumiga 13 ehtekoda.

Meistrite juhendamisel leidsid rakendust kõik kohale tulnud, nii päris pisikesed kui kogemustega käsitööhuvilised. Juhendasid Angela Sööt, Astrid Aavik, Ellen Nukk, Inga Silm, Külli Vaher, Maire Henno, Malle Mardiste, Sirje Ots, Tiiu Orgmets ja Vaike Kukk.

Keerulisemaid töövõtteid näitasid Evi Taurafeldt, Maris Raud ja Olev Arumägi.

Ehteid valmistati niidist ja lõngast, paberist ja tekstiilist, erinevatest looduslikest materjalidest, klaashelmetest ja messingust.

Stendinäituselt sai Malle Käose heade soovitustega kaasa osta kaela-, kõrva- ja rinnaehteid ning loosiratast keerutas Merle Ilm. ERMi töötajad Reet Piiri ja Virve Tuubel pidasid loengu ehetest ja ehtimisest ning ehtelugude toas sai Astrid Halliku julgustamisel jagada mõtteid ja mälestusi ehetega seonduvast.

Ehtekodade korraldamist toetasid Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit ja Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskus.

Ehteaastat Tartu kandis võib lugeda tõeliselt huvitavaks, alates võimalusest vaadelda muinasaegse Kukruse kaunitari rikkalike originaaleheteid Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseumis kuni võimaluseni ise luua või kanda ehtemeistrite mõtestatud ja kaunilt vormitud eheteid.

Tiina Konsen