Puhja Seltsimaja 105

Sündmus: August Kitzbergi laulumäng "KOSJASÕIT" - 115 aastat esimesest muusikalavastusest maanäitelaval

Aeg: 24.03.2012

Koht: Puhja Seltsimaja

Korraldaja: Puhja Seltsimaja näitering

"Vaimustus see on peamine, sest ajakirjanik ilma vaimustuseta on kui kelluke mis ei helise, on kui vana mõraga pada", umbes nii rääkis August Kitzbergi laulumängus "Kosjasõit" lehemees Kägu (Jüri Šanin). Just vaimustust näitas üles hulk kohalikku Puhja rahvast ja kaugemaltki, sest Puhja seltsimaja näiteringi ja naiskoor Läte ühistegemisel tähistati 24. märtsil 2012 "Kosjasõiduga" Puhja seltsimaja 105. aastapäeva ja 115 aastat esimesest muusikalavastusest maanäitelaval.

Etenduse sissejuhatuses tegi Puhja Vaim (Kaarel Tuvikese isikus) väikese kokkuvõtte Puhja ajaloost nii kultuuris, hariduses kui ka põllupidamises. Saali kogunenud üle paarisaja pealtvaataja said ajalooarhiivide ülestähenduste kaudu teada seltsimaja sünniloost ja ka muusikalavastuste mängimisest Puhja mail. Said teatust sellestki, et "Kosjasõit" juba mitmendat korda etendamisele tuli, mis on ehk ilmselge märk näitemänguseltskonna lemmikust. Erinevus on vaid selles, et eelmise etenduse esimestest armastajatest oli käesolevas näitemängus saanud kaunis eas krutskiga metsavahid metsakülas. On ju Puhja näiteringil komme kokku saada iga 5 aasta tagant ja see intervall annab arvutuste kohaselt ühte kümnendisse 2 etendust.

Tähelepanuväärseks võib pidada sedagi tõika, et vallavanem Volmer Vommi rolli kehastas Puhja enda vallavanem Peeter Sibul. Tegemist pole küll tema esimese rolliga lavalaudadel, kuid märkimisväärne oli see siiski, arvestades rolli keerukust kohaliku omavalitsuse juhi seisukohalt. Siiani tean peale Puhja Tartumaal veel mõnda näitemängu harrastanud vallavanemat. Näitab seegi ehk ühe valla kultuurilembelisust.

Kiidusõnu osatäitjate, lavastaja ning muusikajuhi aadressil võib lausuda palju. Nauditava koosluse moodustasid metsavaht, tema sulane Jaak ja sulastüdruk Miili. Muhedate lehemeeste karakterite loomine läks korda Meelis Külaotsal, Jüri Šaninil ja Kaido Õunapuul. Viimase puhul ei saa pidada vähetähtsaks ka tema tegelaskuju välimust. See ja muud tegelaste loodud situatsioonikoomikad kompenseerisid nii mõnegi osatäitja vähese lauluoskuse.

Mul endalgi on olnud võimalus töötada Puhja trupiga ja seeläbi tean ma kindlalt, et kogu selle välise sära taga on ühe toreda naise töö. Tal on suurepärane oskus ära rääkida, motiveerida ja tunnustada kõiki neid inimesi keda sellel õhtul rambivalguses nägime. Olen kindel, et nii lavastaja, tantsiva mulgi kui ka kõrtsipreili Puhja näitemängu juurde kutsumine on tema teene. Nii nagu ma ka esietendusel ütlesin: "Eestlase visadusega püsib meie kultuur, selles ma ei kahtle, oleks meil ainult valdades inimesi kes tahaks teha ja neidki inimesi kes need tegijad üles leivad, kokku kutsuvad ja koos hoiavad. Peamine, et tehakse, luuakse ja et on inimesed kellele see korda läheb.

Aitäh Kaja Udso ja kogu Puhja näitemänguseltskond selle kultuurielamuse eest ja VAIMUSTUS, see on peaasi!

Elamust jagas
Astrid Hallik
Rahvakultuuri Keskuse Tartumaa spetsialist
Tartu Maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna kultuuri peaspetsialist

Meeste käsitööde näitus-müük

Sündmus: Meeste käsitööde näitus-müük.

Aeg: 27. veebruar kuni 7. märts

Koht: Puhja Seltsimaja

Korraldaja: Puhja Seltsimaja

Kui jaanuarikuus võisid Puhja Seltsimaja külastanud uudistada Heino Prosti vanade fotode väljapanekut, siis vabariigi aastapäeva järel avasime meeste käsitööde näitus-müügi, mida sai vaadata kuni naistepäevani. Eksponeeritud oli 22 mehe tööd, pooled neist puhjalaste, teine pool kaugemalt pärit meistrite looming. Näitusel võis näha järgmiste meeste töid: Voldemar Kõnnussaar (Puhja), Olev Norman (Puhja), Juho Kähara (Puhja), Andrus Luts (Puhja), Johannes Sarnit (Tartu), Allan Norman (Puhja), Endel Koppel (Puhja), Kaarel Tuvike (Puhja), Urmas Udso (Räpina), Ülev Telvar (Tartu), Paul Lääne (Tartu), Heikki Põldma (Tartu), Alar Tamm (Tartu), Andrus Rattasepp (Palupera), Martti Kalamees (Luunja), Toivo Annuk (Palamuse), Andrus Sepp (Puhja), Priit Sepp (Puhja), Peeter Sepp (Puhja), Paul Sepp (Puhja), Kalle Aasmets (Elva), Endel Aadusoo (Tartu). Suur tänu meistritele meeldiva koostöö eest!

Tekst ja fotod Kaja Udso

Tartumaa XIV liikumisrühmade päev

Sündmus: Tartumaa XIV liikumisrühmade päev

Aeg: 10. veebruar

Koht: Puhja Seltsimaja

Korraldaja: Puhja Seltsimaja

Puhja Seltsimajas toimus 10. veebruaril järjekorranumbrilt 14. Tartumaa liikumisrühmade päev, millest võttis osa 186 tantsijat-juhendajat Tartumaa erinevatest paikadest. Kõige enam oli osalejaid Elvast- 62 tantsijat, Rõngust 41 ja Nõost 40 tantsijat. Lisaks osalesid liikumisrühmade päeval Konguta ja Sillaotsa tantsijad. Kahjuks loobus viimasel hetkel osalemisest mitme tantsija haigestumise tõttu Luunja tantsutrupp.

Nagu alati, võistlesid ka sel korral tantsijad ja tantsud kolmes vanuserühmas. Seekord oli tantse hindamas ja juhendajatel nõu andmas žürii koosseisus: Anne Tamm-Kivimets (Tartu Just Tantsukooli juhataja ja tantsuõpetaja), Evelyn Tuul (tantsuõpetaja-koreograaf) ja Ave Lääne (tantsuõpetaja-koreograaf). A- vanusegrupis saavutas võidu Elva RN-stuudio tants „Nukupood“, B-vanusegrupis võitis Nõo tantsutrupi „Triiniks“ tants „Ennast avastades“. Kõige vanemas, C-vanusegrupis, läks võit samuti „Triiniksile“ - sedakorda tantsu eest „Tüdrukute lugu“. Ürituse toimumist toetas Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupp ja Puhja Vallavalitsus. Puhja Seltsimaja tänab kõiki osalejaid ja toetajaid. Uute kohtumiste ja tantsimisteni!

Tekst: Kaja Udso

Rahva kultuuripäev Alatskivil

Sündmus: Rahva kultuuripäev Alatskivil
Aeg:16.02.2012
Koht: Alatskivi Kunstide Kool, Alatskivi loss
Korraldaja: Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts, Alatskivi vallavalitsus

TARTUMAA KAASAVA KULTUURIKORRALDUSE TÖÖGRUPI KÜLASKÄIK ALATSKIVILE

16. veebruaril väisasid projekti „Kaasava kultuurikorraldus Tartumaal” töögrupi liikmed Jaanus Karlson, Kadri Leivategija, Meris Tammik, Merle Ilm, Tiina Konsen, Margit Reinkubjas ja Ülle Kool koos Tartumaa rahvakultuuri spetsialisti Astrid Hallikuga Alatskivi valda. Külastati Alatskivi Kunstide Kooli ja Alatskivi lossi.

Külakostiks alatskivilastele korraldati kunstide koolis trükikunsti õpituba. Tartu Trükimuuseumist võeti kaasa varem aktiivses kasutuses olnud puidust täheklotsid ja poole sajandi vanune, 150 kilone korrektuurpress. Kuulanud sissejuhatuseks ülevaadet trükikunsti ajaloost ja trükitehnikatest, käärisid kohale tulnud käised üles ja asusid Lemmit Kaplinski juhendamisel laduma ja trükkima omaloomingulisi tekste. Õpitoaga jäid rahule kõik. Suuremas vaimustuses olid kooliõpilased, sest trükivärviste näppude kaudu kinnistusid senised ajalootundides omandatud teadmised Johann Gutenbergist ja kõigest, mis selle nimega seondub.

Ajal, mil hasartsemad veel tükipressi taga askeldasid, kogunes osa rahvast Alatskivi lossi mõtteid vahetama kultuurielus toimuvast. Kuulanud ära Margit Reinkubjase tutvustuse Tartumaa kultuurikoja ideest, järgnes ülevaade Järvamaa kultuurikoja senistest tegevustest ja küsimusterohke vestlusring.

Vestlusringi kutsutud Järvamaa Kultuuri Nõukoja esindaja Ülle Jääger andis ülevaate südaeestlaste koja arengutest, koosseisudest ja töövormidest. Praeguseks ajaks on nõukojast kujunenud eelkõige töövorm valdade kultuurielu edentajatele, mis vähemalt kuus korda aastas kokku tuleb. Kojas vahetatakse kogemusi, kavandatakse koostööd ja võetakse ette aktsioone kaitsmaks oma liikmete huve. Viimase selgitamiseks tõi Ülle näite, kus koja algatusel otsustati kaardistada Järvamaa kultuuritöötajate ja ringijuhtide olemasolu, hõivatus ja töötasud valdade lõikes.

2006. aastal esitleti küsitluse tulemusi Järvamaa kultuurikonverentsil. Uuring oli tulemuslik, sest mõneski vallas leidsid aset positiivsed muudatused – taastati kultuurialdkonda kureerivate töötajte ametikohad ja ühtlustati töötasud.

Järvamaa Kultuuri Nõukoda tegutseb jätkuvalt ühiskondlikel alustel, liikmeteks võivad olla nii isikud kui kollektiivid. Esindatud on kõik vallad. Tegevust juhib kaheks aastaks valitud 5-7 liikmeline juhatus. Nõukoja tegevust rahastab Järvamaa Omavalitsuste Liit.

Nõukoda teeb teeb maavalitsusele ja omavalitsuste liidule ettepanekuid maakondlike sündmuste korraldamiseks ja rahastamiseks, nõustab valdades toimuvate ürituste korraldajaid, arendab koostööd. Nõukojal on keskne koht Järvamaa kultuuripoliitika kujundamisel.

Vestlusringis kõneldi veel kultuuritöötajate, seltside, ettevõtjate ja vallavalitsuse koostööst, aga ka omaette tegutsemisest. Arutleti huviringide ja ürituste rahastamist, infokanalite kasutamisvõimalusi, reklaami ja turundust.

Mõtetes veel Ülle Jäägerilt saadud kogemused ja soovitused, võttis Alatskivi valla kultuuritöötaja Reet Kruup kultuurimessi vormis toimuva Alatskivi Rahva Kultuuripäeva juhtimise sujuvalt üle.

Kultuuriaasta tutvustamine haakus vestlusringis kõnelduga, alustati uudiste levimise viisidega. Kultuurijuhi sõnul toimivad need Alatskivi vallas mitmeti – traditsiooniliselt paberkandjal teadete tahvlitel ja valla ajalehes, kaasaegses netikeskkonnas, nn pastlatelegrammina.

Kesksel kohal on ka siin kandis info ja tegijate tunnustamine, mis oluline igale ja alati! Seda aduti hästi filmi „Ühe puu lugu“ vaatamisel, kus käsitleti medalite valmistamist Alatskivi talimängudel osalejatele. Isetegvusnumbritega pikitud viiteid Alatskivi vallas saabuvatele sündmustele võttis kohalik rahvas tänuga vastu ning äratas huvi ja tekitas külastussoove ka külalistes.

Kultuurimessile omaselt esitasid eelolevast kultuuriaastast killukesi Alatskivi Kunstide Kooli poistebänd „The Uninvited” Risto Virkhauseni juhendamisel ja Made Ritsingu lauluõpilane Ove Üllar Viesemann.

Omaloomingulise orientaalsete sugemetega tantsu esitasid Ketriin Laumets ja Elvira Buk ning meie oma, eesti rahvatantsuga, rõõmustas publikt memmede rühm „Õhakanupp”.

Koostööst Eesti Kontserdiga ja projektist "Muusika maale" rääkis SA Alatskivi Loss juhataja Külli Must, Muuseumiööd "Öös on kino" tutvustas Liivi Muuseumi juhataja Mari Niitra ning XI Tartumaa lasteraamatupäevast ja Alatskivi Raamatukogu 130. sünnipäeva tähistamisest rääkis Alatskivi Raamatukogu juhataja Anne Toome.

Kosutanud end kaminatule paistel kohalike naiste väga maitsvate küpsetistega ja teinud lossi keldris Külli Musta juhtimisel ringkäigu, seati sammud jälle saali.

Muusikalist ja tantsulist meelelahutust pakkus peagi 5. aastapäeva tähistav rahvapilliansambel „Nõnnaviisi”. Ansamblis laulavad ja mängivad Ivar Kalaus, Jane Lööndre, Kadri Mäll, Kaupo Kruusaauk, Karl-Fredy ja Reet Kruup. Naisrühma „Kassikangas” juhendaja Maire Jürgel näitas ette, kuidas on kõige mõnusam pillimeeste pilli järgi tantsida.

Alatskivilt lahkudes tõdeti – kultuurikorraldus on eeskuju vääriv ja elu vallas on sündmuste rohke! Aitähh kõigile võõrustajatele meeldivalt veedetud tundide eest!

Tiina Konsen

Eesti ehte aasta Tartumaal

Sündmus: Eesti ehte aasta Tartus
Aeg: 2011 aasta
Koht: Tartumaa
Korraldaja: MTÜ-d TuleLoo ja Tartu Käsitööklubi

2012. aastal seletas silm eriliselt palju ehitud neide ja naisi, vallanud oli tõeline ehtebuum. Enamik neist olid valminud enda näputööna, aga oli ka soovide kohaselt hõbeseppadelt ja kunstnikelt tellituid, kingitusteks saadud.

Ehete kandmine on ikka rõõmustanud nende kandjat, sõltumata sellest, kas neil on maagiline, praktiline või lihtsalt silmailu pakkuv tähendus. Samas kannavad ehted endas sõnumit kandja rahvuslikest traditsioonidest, uskumustest ja päritolust, hingelaadist, ilumeelest ja jõukusest.

Sõnaga – Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu poolt välja kuulutatud teema-aasta raames toimus ka Tartumaal mitmeid ehtetega seonduvaid ettevõtmisi. Selliseid teemakeskseid aastaid korraldatakse alates aastast 2000 eesmärgiga süveneda eseme, materjali või käsitöötehnika olemusse ja luua rahvuslikel traditsioonidel põhinevaid kaasaegseid esemeid.

Staažikamad käsitöömailmas tegutsejad teavad, et teema-aastatele eelnesid ülemaalised temaatilised näitused. Esimeseks oli „Punutised läbi aegade“, mis 13. juunil 1996 avati

Eesti Ajaloomuuseumis Maarjamäel. Eksponeeriti seal ka tartlaste loomingut, korvmööblist nahast ja õlest eheteni. Eelnevalt ERM näitusemajas toimunud ülevaatenäitus oli käsitööklubile esimeseks Tartumaa piirkondlikuks eelvooruks.

Tartumaal korraldasid ehte-aasta suurüritused käsitöömeistrite ühendus TuleLoo ja Tartu Käsitööklubi. Klubi jätkas oma traditsioonilist tegevusliini ja korraldas konkursi „eesti-oma-ehe“ Tartumaa eelvooru, loomemajandusele orienteeritud TuleLoo meistrid erinevaid õpitubasid.

Konkurss-näituse „eesti-oma-ehe” komisjonile esitasid 82 omaloomingulist teost 33 kunstnikku, kunstikooli õppejõudu ja tudengit, käsitöömeistrit ja harrastajat. Komisjon koosseisus Kristel Kalda käsitööpoest Teopesa, Silja Paris Tartu Linnamuuseumist, Tiina Konsen Tiigi Seltsimajast ja Virve Tuubel Eesti Rahva Muuseumist valis ekspositsiooni 60 erinevas materjalis teostatud ehet.

Kui projektijuht eksponaatide autoritele tänukirju kirjutama hakates märksõnadega ümbrikuid avas, ilmnes rõõmustav asjaolu – siinse kandi ehtemeistrid on üheaegselt nii loomingulised kui enesekriitilised, sest kõigi osalejate looming vääris eksponeerimist.

Tartumaa huvitavamaid ja ilusamaid ehteid sai vaadata 26. märtsist 30. aprillini Tartu Laulupeomuuseumis, ekspositsiooni kujundasid Silja Paris ja Tiina Konsen.

Ehtemeistrid said osavõtumaksuta näitusepinna ja esmase tunnustuse tänu Eesti Kultuurkapitali, selle Tartumaa ekspertgrupi ja Tartu Kultuurkapitali rahalisele toetusele. Tasuta ruumidega panustas ettevõtmisse Tartu Linnamuuseum ja projektijuhi ajabilanssi Tiigi Seltsimaja.

Tartus toimunud eelvoor pakkus osalejatele võrdlusmomente ja tõstis ehtemeistrite eneseusku osalemaks ülemaalisel konkursil. Nii läkski Tartu kandi rahval Tallinnas toimunud konkursil hästi – ehtepreemi III koha vääriliseks tunnistati Malle Käos.

Eripreemiatega tunnustati Maila Käost julge ja hoogsa lahenduse ja Vaike Kukke loodus-materjali eksperimendi eest. Piret Tegova sai Käsitöömailma ja TuleLoo helmevakk ajakirja Käsitöö preemia.

Liana Roos oli aga üks üheksateistkümnest Eesti käsitöömeistrist, kelle ehet koos valmistamise õpetusega saab veel kaua vaadata raamatus „30 rahvuslikus stiilis ehet”.

Suvisel koolinoorte laulu- ja tantsupeol osalemine võimendas noortes huvi valmistada endale ise rahvarõivaste juurde noortepärased ehted. Kooliõpetajate ja käsitöömeistrite juhendamisel valmis sadu helmekeesid, peapaelu, vöökotte, jms.

Ehtehuvi hoog ei raugenud ka sügisel. Meisterdamist jätkati septembris-oktoobris toimunud Tammelinna ja Tähtvere linnaosa päevadel, õpetajateks Kristel Põldma, Piia Rand ja Tõnu Tomson. Neid prii sissepääsuga õpitubasid, kus toimis asjatundlik juhendamine ja korraldajapoolsed materjalid-töövahendid, rahastas Tartu Linnavalitsus.

Noori käsitööhuvilisi jagus talvegi. Tüdrukute suvisest näputööst olid innustust saanud ka mehepojad. Tiigi Seltsimajas toimunud Taaderandi talistete käsitöökodades palmitsesid poisid oma tahte ning Ruth Moppeli ja Kadri Tomassoni näpunäidete järgi ohtralt uusi sukapaelu!

22. oktoobril toimus uus algatus – üheaegselt tegutses Eesti erinevais paigus kümneid ühepäevaseid käsitöökodasid. TuleLoo juhtide Kadri Tomassoni ja Aili Palmi ning Tartu Käsitööklubi eestvedaja Tiina Konseni eestvedamisel avati koostöös Eesti Rahva Muuseumiga 13 ehtekoda.

Meistrite juhendamisel leidsid rakendust kõik kohale tulnud, nii päris pisikesed kui kogemustega käsitööhuvilised. Juhendasid Angela Sööt, Astrid Aavik, Ellen Nukk, Inga Silm, Külli Vaher, Maire Henno, Malle Mardiste, Sirje Ots, Tiiu Orgmets ja Vaike Kukk.

Keerulisemaid töövõtteid näitasid Evi Taurafeldt, Maris Raud ja Olev Arumägi.

Ehteid valmistati niidist ja lõngast, paberist ja tekstiilist, erinevatest looduslikest materjalidest, klaashelmetest ja messingust.

Stendinäituselt sai Malle Käose heade soovitustega kaasa osta kaela-, kõrva- ja rinnaehteid ning loosiratast keerutas Merle Ilm. ERMi töötajad Reet Piiri ja Virve Tuubel pidasid loengu ehetest ja ehtimisest ning ehtelugude toas sai Astrid Halliku julgustamisel jagada mõtteid ja mälestusi ehetega seonduvast.

Ehtekodade korraldamist toetasid Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit ja Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskus.

Ehteaastat Tartu kandis võib lugeda tõeliselt huvitavaks, alates võimalusest vaadelda muinasaegse Kukruse kaunitari rikkalike originaaleheteid Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseumis kuni võimaluseni ise luua või kanda ehtemeistrite mõtestatud ja kaunilt vormitud eheteid.

Tiina Konsen

V Tartumaa Talvine Tantsupidu

Sündmus: V Tartumaa Talvine Tantsupidu
Aeg:18.02.2012
Koht: Kambja
Korraldaja Pille Tammelan

Kui laupäevane hommikupäike hakkas koolimaja aknast sisse paistma, oli juba pooled

Tartumaa talvise tantsupeo meenetaldrikud kirjad peale saanud . . .

Ootasime kõik pikkisilmi seda tänavust Tartumaa talvist tantsupidu, nüüd on ta möödas ja üks ilus mälestus jällegi ajaraamatus. Peale Viljandis toimunud talvist tantsupidu, kus külma oli 23 kraadi lubasid korraldajad, et Tartumaa talvisel tantsupeol on ilm mitme kraadi võrra soojem. Lubadus sai täidetud ja lisaks telliti veel kaunis õhtupäike.

Tänavune tantsupidu oli meil juba viies. Viis aastat - igal peol oma nägu, erinevad osalejad, erinevad tantsud, ettearvamatud ilmastikuolud. Aastad pole olnud vennad. Sel aastal oli kohal rekord arv tantsijaid – 350, oli õige mitmeid uusi tulijaid, millest meie, korraldajad ainult siirast rõõmu tundsime.

Pidu algas vallamaja väravata juures, kus rongkäigu ninas võtsid kohad sisse kollektiivide vimlid ja lipud, nende taga veeres mürtsuva muusikaga heliauto, ning edasi kirev rodu Kägarat tantsivad rahvatantsijad. Kuna politseilt oli saadud luba tee lühiajaliselt hõivamiseks, siis kasutasime seda maksimaalselt ära ning autod andsid meile aupaklikult teed ja tervitasid meid ergutavate signaalitörtsuga. Rongkäigu esimene osa moodustas kooli parklas juba esimesi tantsuringe, kui „saba” alles teel mäkke rühkis. Igaastane soe tervitus vallavanem Ivar Tedremalt ja head soovid peoks saadud, süütas peo kunstiline juht Tarmo Lillo peotule, astus siis kõrgele poodiumile ja valjul häälel kuulutas ta:

Pidu algab, pidu algab pereeidekene

Tantsta tahab, tantsta tahab tantsujalakene

Esimeseks tantsuks tants, mis hästi tuntud

On Hara saarelt see siis siia hellalt kantud

Ja tantsul nimeks „OIGE JA VASEMBA“

järgnes Kalamies, Papiljoni polka ja kolonntants. Siis aeti naised ringi sisse ja mehed esitasid tantsu Mustlane, mis järel mehad kõik mummuks keskele aeti ja naised nende ümber ringi „Klopandit“ tantsisid. Ja otseloomulikult ei saanud ühel korralikul peol hakkama ilma „Kaera-Jaanita“, millele järgnes veel Padespaan ja üks valss, Perekonnavalss. Tantsu lõppedes ootas kohe meie tantsuplatsi nurgas kuum mulgipuder hapukoorega, tuline tee ning magus „Moskva“ saiake. Pikk pudrusaba lookles üle platsi, seal köitis erilist tähelepanu rahvariide vestis Torbikute noormees, kes tantsuga peletas ligitikkuvat õhtujahedust.

Kui kellad Kambja kiriku tornis lõid kuus, siis algas saalis pidu uus . . .

Algas peo kontsertosa, kus igal rühmal oli võimalus esitada üks tants omal vabal valikul oma repertuaarist. Iga lavalt lahkuv kollektiiv sai nii öelda märgi rinda, V Tartumaa talvisele tantsupeole pühendatud rinnamärk, mida kaunistamas Kambja rahvarõivas kelmikas kriipsujukupaar. Ja sedasi jõudiski kätte tänamise aeg. Juba 3 aastat on meenena kingitud üks lauaese, tehtud on ta küll puust ja suuruski keskmisest kahvlist-noast-lusikast suurem. Selle aastane meene andis siis lõpuks ka puust taldriku, et komplekt täiuslikum oleks. Tänavused puittaldrikud valmisid puuskulptor Taavi Pirk'i töökojas ja kirjad maalis sellelgi aastal peale Tartumaa Talviste Tantsupidude peakorraldaja Pille Tammelan, kelle suurepärasele organiseerimisele muutub meie pidu iga aastaga aina suurejoonelisemaks.

Ja siis saabus õhtu oodatuim osa – tänavune kunstiline juht Tarmo Lillo pani TTT krooni (mütsi) pähe VI Tartumaa talvise tantsupeo kunstilisele juhile, Konguta rahvamaja tantsujuhile KAIE TALIle.

Tuhat tänu rahvatasurühmadele: Toome, Kolumats, Reola segarühm, Taara, Nõo Vana Tantsu Klubi, Võnnu segarühm, Vikerkaar, Torbikud, Upsijad, Kusta, Haavikuemandad, Ilmesar, Kaera-Marid, Kati, Sinilind, Rukkilill, Kiljak, TÜRKA neiduderühm, Linda, Veskiratas, Vikertiimer, Opsal, Hermine, Kavalik ja Madelin.

Suurepärase helivõimenduse eest nii väljas kui sees Neumannstuudio.

Kambja kooli 6. klass, aitäh abi eest lumepoodiumite ehitamisel.

Täname Eesti Kultuurkapitali, Rahvakultuuri Keskust ja Kambja Vallavalitsust rahalise toe eest.

Jaanus Välja, sinu tulease kaunistas meie talvist tantsimist ja rõhutas veelgi juubelisündmuse pidulikkust! Aitäh!

Astrid Hallik tänud, et oled alati telefonikõne kaugusel ja kui vaja siis lähemalgi.

Tänud Konguta kapellile kelle pilli järgi kõik tantsisid nii, et tantsupõrand tühjaks ei jätnud hetkeski ja tantsimist jätkus veel keskööni. Kes teeb, see jõuab!

Kohtumiseni VI Tartumaa talvisel tantsupeol.

TANTSIMISENI!

Korraldajad

"Talvevõlumaa" ühendas põlvkondi

Sündmus: Eripõlvkondade etendus "Talvevõlumaa"
Aeg: 17. detsember 2011
Koht: Reola Kultuurimaja
Korraldaja: MTÜ Õnnemaa ja Ülenurme Pere- ja noortekeskus

Detsembrikuu 17. päeva õhtupoolikul oli Reola kultuurimaja parklas keeruline parkimiskohta leida,sest kõik kohad olid autosid täis. Majas kaikusid laste kilked, saal oli lae alla tõmmatud valgete kangastega ning arvukatest prožektoritest tulvava valgusega müstiliselt sini-roosa-valge-kõigevärviliseks kujundatud.
Põnev oli – kohe algusest peale!

Ülenurme Pere- ja noortekeskuse juhataja Kersti Leis oli seda üritust kavandama hakanud juba väga ammu, kirjutanud projekte, kooskõlastanud ja ettevalmistusi teinud. Noortekeskuse noored olid hoolsalt oma kavasid õppinud, et kodukandi rahvale näidata, millega nad on „noortekas“ oma vaba aega sisustanud.

Osvald Pähno koos Maris Rätsepa ja Jonna Sillaga mängisid oma pillidel õhtu avatuks. Valerija Strelovskaja ja Lauri Hermanni sujuvalt ühtseks juhitud kava kulges tõrgeteta ja tõusvas joones.

Esimestena astusid rahva ette pisikesed MTÜ Õnnemaa laulustuudio „Vikerkaar“ mudilased Inga Väikese juhendamisel. Oma vahetu ja siira esinemisega paelusid nad mitte ainult oma vanemate pilke – ka teiste saalisolijate silmad sihtisid väikseid oranži, sinisesse ja kollasesse riietatud artiste, sest nad lihtsalt olid nii vaimustavalt omanäolised. Showtantsugrupp Ciara, tüdrukute hip-hop, poiste tectonik-grupp, jumpstyle grupp, loovusringi „Noorteka padjakas“ arvukas liikmeskond, söakad noored kitarrimänguhuvilised, noored instrumentalistid – kes vähegi võttis vaevaks süüvida, sai piisava ülevaate meie noortekeskuse igapäevastest tegemistest.

Mõnevõrra uudses rollis tuli rahva ette astuda vallavalitsuse ja volikogu liikmetel – nende laulu ning lavalise liikumise võttis publik vastu mõnusa üllatusmõmina ning soosiva aplausiga. Vallavolikogu esimees Heiki Sarapuu oli koguni nõnda vapper, et söandas vastu võtta veelgi värvikama väljakutse – keerelda koos Laura-Liisa Käisiga laval seltskonnatantsu esitades. Kaunist lauluelamust pakkus kuulajatele Liis Reisner. Nooruse energilisusele, vallajuhtide üllatusülesastumisele ning seltskonnatantsu glamuurile vastukaaluks tõi mõnevõrra akadeemilisemat hõngu kooride esinemine – laulmas olid Tiiu Voorti juhendatav Ülenurme Gümnaasiumi vilistlaskoor, Marlene Leopardi dirigeerimisel laulsid Ülenurme segakoor ning Haaslava meeskoor. Kui etteastete edenedes kõik esinejad ühislaulude esitamiseks lavale kogunesid, jäi suur poodium paratamatult kitsaks. Laululusti see siiski kuigivõrd ei kärpinud – kes nägi dirigenti, laulis tema juhatuse järgi, kes ei näinud, kiikas kaasesinejaid ning laulis ikkagi. Asjalikult askeldas kõikjal noorte korraldusmeeskond, igaüks oma töölõigu eest vastutamas, et kõik oleks turvaline ning ettevõetu tõrgeteta laabuks.

See oli ebatraditsiooniline, ergastav ja kirgastav ühisettevõtmine, mille õnnestumiseks olid nii paljud inimesed Kersti Leisi pühendunud eestvõtmisel ja julgustaval kaasakutsumisel oma panuse andnud. Nädala jagu päevi olid isa ja poeg Kansveinid sättinud lava ning kujundanud saali, paigaldanud valgustust ja võimendust. Grupid olid käinud lavaproove tegemas, ka laupäeval hakkasid proovid pihta juba lõuna-aegu. Kooriliikmed said oma etteastet oodates mõnusalt rõdul noori esinejaid kuulata-vaadata ning summutatud suminal muljetada, pisikesed ja suuremad peolised koos vanematega nautisid kogu etendust saalis. Suur maja oli tegijaid ja huvilisi piripardani täis ja jutt sellest, et valla kultuurimaja on ääremaal ning keegi sinna tulla ei saa ega taha, tundunuks sel lumevalgel laupäeval lausa kohatuna.

Kui viimased noodid olid lauldud, aplaus vaibunud ning lapsevanemad asusid oma pikast peost väsinud mudilasi kokku koguma ja rõivaisse sättima ning kogu seltskond asutas end koduteele, oli hinges eriline tunne. Ennekõike tänutunne tegijatele – Kersti Leisile ja tema tegusale meeskonnale, aga ka kõigile teistele, kes pole pidanud paljuks tulla ja tegutseda, ootamata selle eest asjastatud tasu või personaalset esiletõstmist. Meie vallas on vahvad noored ning tegusad täiskasvanud ning „Talvevõlumaa“ tõi märkimisväärse osa sellest eredast seltskonnast Reolasse Ülenurme valla ühist kultuurilugu looma.

Viis päeva hiljem algas kalendritalv ja tasapisi tulid ka jõulud oma saginaga, ent meie oma talvevõlumaa jäi vist paljudele selles osalenutest säravaimaks aastalõpuettevõtmiseks.

Autor: Maire Henno